Tuulemarjamaa

Et kõigil oleks hea

Rogain_Kiidjärve4

Kulgemis-rogain koertega

| 0 comments

“Ära kaota kunagi asjatult kõrgust!” Need õpetussõnad Katrilt, kes mu paar aastat tagasi esimest korda orienteeruma viis, kenasti meeles, kulgesime me Kiidjärve-Taevaskoja joonel kontrollpunktide vahel. A see tarkus oli ka enam-vähem ainus, mille poolest me sel rogainil võistlejaid meenutasime. Ja see, et noh, mõningad punktid me mobiiliga ikka üles pildistasime ju ka. Kui hiljem korraldajate tehtud fotodelt kiirust, higi, kukkumisi ja jõe-ületamisi vaatasin, pidin end kõrvast näpistama: oot, kas me käisime ikka samal üritusel?

Esimene rogain on ikka petlik. Minu meelest – ja tiimikaaslased on minuga usutavasti nõus – on rogain miski, mis meenutab meeldivat jalutuskäiku ilusas looduses. Mõnus pilvealune ilm. Pildistasime vaateid Ahja jõe kõrgelt servalt – karta on, et nii ilusat pilti varsti sealt enam ei näe, sest Saesaare paisul on nüüd kriips peal ja eks poisid ta üsna varsti alla lasevad. Leidsime kogritsaid, aga ei korjanud. Sõime pitsat ja pakkusime Nupsikule iga paarisaja meetri tagant juua. Siis, kui mopsi ähkimine eriti meeleheitlikuks muutus. Kaasrogainijad kadusid esimese poole kilomeetri pealt ära, nii ei saanud me kurta ka ülerahvastatud metsa üle. Hääletasime paadimeest ja mõtisklesime, kas oleks mõistlik temaga üle jõe minna. Einoh, täiuslik väljasõit. Shampus ja Napoleoni kook olid mõnusast piknikupäevast veel  puudu.

Rogain_Kiidjärve

Muidugi me teadsime, et päris-rogain tähendab 24-tunnist müdistamist mudas ja soos ja võsas, märgi riideid ja tinast väsimust jalgades. Vastupidamisvõistlust aja, täpsuse ja maastikutunnetuse peale. Aga meie tulime RMK 3tunnisele tutvumisretkele ja võistlemisele ei mõelnud. Vähemalt mitte pärast seda, kui olime tiimikoosolekul otsustanud, et mopsid tulevad ka. Koerad olid tol rogainil lubatud, isegi oodatud, ja paljud olidki tulnud lastega ja koertega. Aga meie mops oli kindla peale kõige lühemate jalgadega osaleja!

Oli väga liigutav vaadata, millise visadusega see minijalgadega tegelane järskudest orusälkudest üles ronis ja kuidas kuulekalt tiimile järgnes. Tõsi, keel oli tal kogu aeg vestil ja ähkimine paisus ajuti kõrvulukustavaks.

Rogain_Kiidjärve (2)

Aeg-ajalt otsustas Nupsik üritust torpeteerida, pendeldades täpselt eesastuja jalgade ees ja tõmmates niigi olematut tempot veelgi alla. Hiljem, kui väiksed jalad enam üldse kanda ei jaksanud, tassisime oma koerakest süles, püüdes halva mängu juures head nägu teha. 9 kilo lisaraskust pole muidugi midagi, kui võrrelda Erna ja vastupidavusretkedega, aga oma osa andis seegi, et püüda nominatsiooni kõige aeglasema tempoga rogainijate tiitlile.

Rogain_Kaie

Üle 15 km ja 18 000 sammu võttis iga tiimiliige sel päeval (Nupsik ilmselgelt vähem, kuigi tema samm on mõnevõrra lühem:)) Noh, ja et selle kõige juures sai vähevõitu punkte korjatud, tundub suht kõrvaline asi. Kuulge, mõne ikka võtsime ka, ega seal mäng mõisa peale käinud!

Rogain_ma1A

Tuleb tunnistada, et meil õnnestus ka ära eksida. Maarja küla tagant usaldasime liigselt vaistu, kompassi ei vaadanud ja nii me mõõduka tiiru ja ühe punktivõtmise järel uuesti Maarja külani välja jõudsime. Edaspidi arvestasime vahemaad täpsemalt, no ja siis oli varsti aeg täis niikuinii. On lausa hämmastav, kui ruttu möödub kolm tundi värskes õhus ja mõnusas seltskonnas! Ja veider, aga lõpuks ei õnnestunudki meil saada kõige rahulikumalt kulgenud tiimi tiitlit, kõigest hoolimata:)

Rogain_Kiidjärve4

Aga igatahes olime me oma kõige tillemate tiimikaaslaste vastu äärmiselt lahked ja hoolivad!

Ja kuidagi leidis Kaie selle lõdva randmega jalutamise seest üles selle miski, mis orienteerumise juures sportlikku elevust võiks pakkuda. Neljapäeval lähme siis o-päevakule, eks?:)

 

 

Leave a Reply