Tuulemarjamaa

Et kõigil oleks hea

mobispaa

Saun Jägala jõel

| 2 Comments

Ma ei mäleta, milline kellaaeg võis seni olla kõige varasem saunatamise-aeg mu elus. Võibolla ajal, mil ma Soomes õppisin, no siis ehk võisime vahel alustada pärastlõunal. Aga kindlasti mitte kell 13.30 päeval. Ja kindlasti mitte keset metsa telgis, nagu seekord Jägala jõe kõrval Lõuna-Kõrvemaal. 

Tahtmata kuidagi kahtluse alla seada õilsat kommet nautida saunatamist tundide kaupa, tuleb tunnistada, et meil oli aega telgis leili visata nii umbes pool tundi. Just niipaljuke jäi meil Seli raba matka ja lõunasöögi vahele Simisalu loodusmajas. Meie, neli naist, koorisime end kibekähku paljaks ja astusime katsetama saunatelki, mille seiklusfirma 360 kraadi meile lahkelt kuumaks oli kütnud. Samal ajal, kui meie Seli rabas räätsatasime (foto: Mart Vares, puhkaeestis.ee).

_J3B9796

 

Rappa saamiseks olime enne teinud meeskonnatööd. Ükski kanuusõit pole olnud nii lihtne kui see – sest me sõitsime Pillega, tiimikanuuga. Istud kümnekesi hiigelkanuus, Bert tüürib, sina püüad tabada eesistujate aerutõmmete rütmi ja teha koostööd. Hästi ei õnnestu, sest ega eesistujagi mingit kindlat rütmi pea. Aerude ristumise klõbin on algajate tiimikanuutajate liikumisele iseloomulik. Siis paned aeru käest ja viilid. Midagi ei muutu, kanuu liigub endiselt edasi, sina võid niisama istuda ja kaldaid vahtida. Pilliroogu ja sangleppa ja kopraurgude kuivalejäänud sissepääsusid.

Sellistes vaimustavates oludes saabub selle aasta sügis. Kell on 11.21 (foto: Mart Vares, puhkaeestis.ee).

_J3B9487

Kiire retk rabas ja Jägalat pidi allavoolu tagasi. Nagu ikka, on tagasitee poole lühem kui minek.

_J3B9423

Ja siis sauna! See telksaun, üllatus-üllatus, on Eestis tehtud, ja need telgimeistrid teevad veel igasugu vigureid. Siin on mõnusalt kuum, ühest kileaknast näed jõge, teisest metsa. Varbad toetad vastu sooja maapinda. Viskad leili, hingad välja. Viskad uuesti. Tõmbad vahepeal saunaukse lukust lahti ja mõnuled – loodus on lähedal, õhk väljas on 16 kraadi. Siin pole kedagi peale meie, nelja palja naise. Ja sügisealguse päikesevalguses hingava metsa. Kui mitte arvestada neid kaht NATO hävitajat, mis üle meie aeg-ajalt edasi-tagasi lendavad.

mobispaa

Siis tõmbad rätiku ümber, jooksed silla alla ja üritad end madalas Jägala jões jahutada.

Nii paar korda. Siis on aeg lahtikoorunud higi jões maha pesta ponnistada ja minna. Simisalu loodusmaja on siinsamas ja seal, õues, ootab meid järgmine elamus. Lõunasöök Maitsemaalt. Kolme juustu supp. Metskitsepada. Imeline kõrvitsakook kreeka pähklite ja vürtsidega, mis kustutab minus viimasegi mõõdutunde aduda, millal on kõht juba LIIGA täis. Kuum õunaglögi mee ja kaneeliga ning taimetee.

Voolava disainiga puitnõud.

Lõke.

Mmmm. (Foto: Mart Vares, puhkaeestis.ee)

_J3B9855

Minu kolmepäevane inspiratsiooniretk Kesk-Eestis on alanud. Märksõna all “Puhka Eestis”. Mu selja taha jäi varahommikune, veel suvesse 2015 ärkav Tartu. Kell lahkumishetkel oli 5.34.

20150923_054022

 

 

2 Comments

Leave a Reply