Tuulemarjamaa

Et kõigil oleks hea

Sanglepp – vaese mehe mahagon

| 0 comments

ld: Alnus glutinosa; ingl: black alder; vn: olha kleikaja; sm: tervaleppä

Halli lepa sugulase musta ehk sanglepa noored lehed on kleepuvad – sellest tema ladinakeelne liiginimigi. Kuigi ühe pere liikmed, erinevad nad mitmel moel.

* halli lepa leht on tipust terav, mustal lepal aga tömp või koguni õrn sälk sees.

* halli lepa koor on sile ja hall, musta lepa oma tume ja rõmeline.

* kui hall lepp jääb saledaks ja sirgub vaevu 20 meerini, siis sanglepp võib kosuda jämedaks ja kuni 30 m kõrguseks. Eesti kõrgeim sanglepp (33 m) kasvab Järvseljal.

Sangleppa leidub niisketes või lausa märgades kohtades, näiteks jõekallastel, lodumetsades, madalsoos, puisniitudel ja ka luidetel. Väga levinud üleujutatavatel lamminiitudel ja -metsades. Sanglepikuid on kogu Eestis, kuid rohkem Ida- ja Edela-Eestis ning Lääne-Eesti saartel (eriti Hiiumaal).

Kasvuolude suhtes nõudlik. Sanglepp moodustab puht- ja segapuistuid, kasvades viimastes koos sookase, saare ja haavaga, kuivematel (kuivendatud) kasvukohtadel ka arukase ja kuusega.

Valgusnõudlikkuselt peetakse sangleppa samaväärseks hariliku männiga. Ei talu varju nagu hall lepp.

Mullad. Eelistab hästi lagunenud huumusrikkaid madalsoomuldi, niiskeid ja viljakaid muldi, kasvades peamiselt jõe- ja ojalammides. Samas on sanglepa kiire kasvu üks olulisi eeldusi liikuv põhjavesi, seisvat põhjavett ta ei talu. Kasvab jõudsalt lodumetsas, kus ükski teine puu tema vastu ei saa. Siit ka ütlus: lodu on sanglepa kodu. Hea külmakindlusega. Elab kuni 150 aastaseks.

Sanglepp on kiire kasvuga, uueneb looduslikult peamiselt kännuvõsude abil, mida tekib küllalt palju isegi 80–90 aasta vanuste puude raiumisel.

Ühekojaline puu nagu hall leppki. Emas- ja isasurvad kasvavad ühel puul – isased kollakaspruunid ja rippuvad, emased rohelised, hiljem punakasmustad käbikesed. Hakkab õitsema aprillis, umbes nädal hiljem kui hall lepp.

 

Puit on kerge, pehme, hästi töödeldav. Sellest toodetakse vineeri, joonestuslaudu, mööblit.

Talutarede kummutid, kapid olid sageli sanglepast tehtud – tollane “vaese mehe mahagon” ei ole küll tänapäeval enam samale sihtgrupile mõeldud, sest sanglepapuit on küllalt kallis.

Sanglepapuitu on ka kameeleoniga võrreldud – kui tüvi maha saagida, on puit ilus säravvalge, kuid õige pea muutub see kollakaks, siis oranzikaks, seejärel tumeoranziks ja lõpuks tuleb juurde veel roosasid ja lillasid toone. See näitab, et puus on peidus mitmeid huvitavaid värvaineid. Neid õppisid inimesed juba ammu kasutama, peale selle leidsid nad sanglepa ka naha parkimiseks sobiva olevat.

Peale kõige muu on sanglepp ka tuntud vastupidava niiskuskindla ehitusmaterjalina – vees ei lähe ta mädanema, sanglepast pidavat olema suur osa vaiadest, millel seisab Veneetsia vanalinn -, temast valmistatakse vineeri. Hinnatud suitsutatud toodete valmistamisel (annab tootele kuldkollase värvuse, läike ja hea maitse). Sanglepast valmistatakse kõrgekvaliteedilisi muusikariistu. Puidust tehakse ka sütt ja äädikhapet. Haljastuses kasutatakse dekoratiivseid vorme. Lõpuks võib teda ka niisama kütteks kasutada, kuid kes seda raatsib, sest igast puuhalust võib ka midagi huvitavad nikerdada, must lepp sobib pehme ja hästi töödeldava puidu tõttu selleks suurepäraselt.

Viimastel aastakümnetel on Põhja-Euroopas suurenenud huvi mõlema lepaliigi vastu. Eestis on need kiirekasvulised puud pälvinud tähelepanu viimasel kümnendil ja seda eri põhjustel. Esiteks on meil nüüd põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud hulk maid, mis kas metsastuvad looduslikult või on sobivad metsastada kiirekasvuliste puuliikidega. Teiseks ootavad Kirde-Eestis taasmetsastamist põlevkivi kaevandamisel tekkinud jäätmaad: õhulämmastikku siduvad ja mullatekkeprotsessi soodustavad lepad on selleks nagu loodud. Kolmandaks toimivad lepikud looduslike puhveraladena ning veekogude kaldakindlustajatena. Neljandaks, lepapuitu küttematerjalina kasutades (näiteks hallist metsast energiametsi rajades) saame vähendada fossiilkütuste põletamist. Viiendaks, ka puidutööstus on hakanud rohkem huvi tundma kvaliteetse lepapuidu vastu.

Leave a Reply