Tuulemarjamaa

Et kõigil oleks hea

20150715_130306

Puupõld ja seenelkäik

| 3 Comments

Teine päev Soomaal tõi mõtte minna avastama mahajäetud Tõramaa küla. Karuskoselt on esimese taluni nii 2-3 km läbi metsa. Metsasiht, endine külatee, pidi enam-vähem nähtav olema, ka kraav selle kõrval aimatav. Sihile sai üle heinamaa Karuskose tagant. Jälle üks võsas ja heinas teeotsimise päev!

Kadri teatas särtsakalt, et tema tuleb ka. Läksimegi, kaks naist, kaart ja võileivad kaasas. Kuna tema on armunud seentesse, sai retk uue dimensiooni otsekohe, kui astusime sihilt kõrvale metsa. Tõsi, seeni ei jätkunud kauaks, aga see-eest jõudsime siis välja esimese taluasemeni. Selleni, millest alles kena kivikelder. Abaja talu? Kust sai talumees siin metsas nii palju kive? Kuulus peremees samamoodi nende kaabakate, kaabet lasknute hulka, kes Vene kroonu 25aastasest teenistusest kõrvalehoidmiseks Soomaale putkasid?

Keldri kõrval lebavat tunduvalt nooremat vineerehitist pean mina jahimeeste varjekastiks, siis aga otsustame ühiselt, et ju see üks tulnukate laev ikka on:)

Sellise hooletu määratlusega jätkavad naised teed. Alla kilomeetri jõuame kummalisele platsile – tee kõrval seisavad kuused kurbades ridades. Ei, nad kasvavad vagudes, pool meetrit igal pliiatspeenel puul vahet. Mõni üksik on end jämedamaks paisutada saanud. See on kolhoosiaegne metsaistandus, aga tema praegune väljanägemine on sürr. Nii kõrgele, kui silm ulatub, oksad kuivanud, peenraharjal üksteisele liiga ligi. Siin-seal on kolm-neli sõbrakest kätest kinni võtnud ja tuuleheites koos pikali heitnud. Ja varjud, need ribavarjud!

20150715_130306

Selles sürrealistlikus inimlooduses ootab meid veel üks üllatus. Seenelkäigu-film tuleb meelde – see koht, kus eksinud võssakasvanud metsamaja  leiavad. Natuke õudne on kõndida õunapuude all ümber vana talumaja, mis kuuseistanduse kõrval päikest võtab. Niipalju, kui temani puude vahelt jõuab. Katus on sisse langenud, uksed hingedelt. Aga tuppa astudes on tunne, nagu poleks maja tühi. Tubades on inimtegevuse märke, teepuru, pudeleid, logiraamatugi leiame seina vahelt. Ja siis see kummaline suur kast keset rehealust – mis see on? Piilume kardina vahelt sisse – sees on OSB-plaadist alus ja seinale maalitud hieroglüüfid. Keegi on endale majja topeltseintega toa ehitanud. Hiljem selgub, et see on Jaapani teetuba ja siin käib Karuskose pererahvas aeg-ajalt retki eraldatusse tegemas. Veel suuremasse eraldatusse, kui Karuskose seda niigi pakub.

20150715_124733

Kurb ja kummastav on siin märjas metsas vanas majas. Räägitakse, et siin elas veel 70ndate vana perenaine, kes igal pühapäeval Toris kirikus käis. Hakkas laupäeval minema ja pühapäeva hommikuks jõudis kohale. 24 km või nii. Küllap elas siin kunagi suur pere. Suurvee ajal sõitsid haabjatega metsa all, harisid viljakat lammimulda. Eks oli ka see siht tollal korralikum tee, neljarattaveoga sai ikka läbi. Üks neist metsataludest, kuhu neljakümnendatel varjuti ja leivatükk saadi ja kust öised tulijad ühel hetkel inimesed ikkagi kätte said ja Siberisse saatsid. Nüüd ei jookse siin toas ükski lapsejalg, aga ümberringi metsas kihab elu – kitsesokk haugub ja oksad praksuvad. Laest pudeneb tolmu.

20150715_125102

Kuigi kaardi järgi on kaks majaaset veel metsas peidus, ei lähe me neid täna otsima. Liiga palju mahajäetust korraga pole ka hea.

Tagasi minnes on metsasiht kulunud umbes kaks korda lühemaks kui minnes. Eks enne tegid seenetiirud teekonna pikemaks – minnes ligi 5 km, tagasi tulles 3 km kanti.

Nii hea, et Karuskosel ootab meid see kollane maja. Võtan trimmeri ja niidan õunapuuaiast suurema heina maha. Õunapuude alla ja marjapõõsaste ümber – et perenaisel oleks hea saaki korjata. Teen teerajad majast kemmerguni ja kuuri juurde, matkaliste onnide juurde viivad rajad jätan järgmiseks päevaks.

Õhtul võtame Kadriga kanuu ja teeme jõel elegantse päikeseloojangu-tiiru. Ilus valge kanuu kuulab sõbralikult meie sõna ja voolu Raudna jões sel õhtul nagu polekski. Kerge on olla.

 

 

 

 

 

3 Comments

  1. nii-nii põnev :)

    • Jaa, sellised metsikud retked on hästi ägedad! Olen nüüd juba kolmandat päeva linnas, aga mõtted ikka Soomaa metsades… Sügise poole võiks sinna Tõramaa mahajäetud külla seeneretke teha?

Leave a Reply