Tuulemarjamaa

Et kõigil oleks hea

rabas_Sandra3

Mis seal rabas nii erilist on?!

| 0 comments

Mõnikord küsitakse: mis sealt rabast nii otsida on, igav ja ühtemoodi. Eriti lastega? Tasubki aega võtta, laudteele maha istuda ja lähemalt uurida. Kevadine raba on harjumatult õite- ja häälterohke, aga salapärane nagu alati.

Susi (6) käis esimest korda rabas siis, kui ta kahene oli. Istus mättal ja „aitas“ emal jõhvikaid korjata. Nii teda kui Ukut (11) võtab ema Sandra (38) sageli rabasse kaasa. „Saan seal taas endaks ja tahan seda kogemust lastega jagada,“ ütleb naine. Rappaminekut esitleb ta lastele kui seiklust – kaasa võetakse head söögikraami, tehakse piknik laudteel ja räägitakse lugusid (fotod: Sandra Urvak).

rabas_Sandra

Rabad on Eestimaa rikkus – mujal Euroopas nii suurel hulgal märga maad ei leia. Eesti pindalast 5% (Wikipedia pakub veel aegunud arvu, 22%) on soode, sh siis ka rabade all. Mulle avaldab rabas alati muljet teadmine, et astun pinnal, mille all on 3-7 m lõpuni kõdunemata taimejäänuseid. Turvast, noh. Haanja kandis Vällamäe rabas on turbakiht lausa 18 meetri jagu! Kuna turbapinnas on väga toitainetevaene, ei hiilga raba oma liigirikkusega, aga see-eest võib siinsetele taimedele anda medali visaduse eest. Raba taimestikku selgeks saada on üsna lihtne, mis siin siis on: puudest mänd ja sookask, vaevakaseke, sammaldest muidugi turbasamblad, aga ka karusamblad ja palusammal. Ainult puhmaid on kangekaelselt rohkem: kanarbik, jõhvikas, mustikas, sinikas, pohl, rabamurakas, hanevits, küüvits, sookail, vesisemat kohta otsiv soopihl, kuivematel mätastel kukemari. Ja siis mõned rohud – tupp-villpea, jänesvill, ubaleht, nokkhein, huulhein.

Maikuus võib rabas näha veest välja sirutava ubalehe pitsilist valget, mürgise küüvitsa roosakaid munakujulisi ja soopihla sügavpunast õit. Õitseb hanevits – igihaljas madalpõõsas, millel maikuus küljes rida kupukujulisi valgeid õiekellukaid. Hanevitsast suurt lugu ei peeta – taim on nõrgalt mürgine, leidnud paikkonniti kasutamist vaid reuma korral. Mai lõpus hakkab õitsema hullutava lõhnaga sookail (pildil).

rabas_Sandra4

Laste rõõmuks võiks üles otsida mõne huulheina – kurikuulsa kiskja-taime, kes putukaid sööb. Kohe varsti on raba valgeid villatupse täis – tõsi, maikuus õitsemise ajal on tups-villpea õis kaetud kollaste tolmukatega ega paista nii hästi silma kui suvel, mil äraõitsenud õit katab valkjas tutt. Siis valendab sooema juustest kogu raba, sest tupp-villpea tuttidega võidu lehvivad siis ka jänesvilla pikemad ja pehmemad lokid.  Juunis õitseb jõhvikas – otsi õrnroosat õiekest punase varre otsas!

Raba kehvades oludes on nõus pesitsema ainult kümmekond linnuliiki. Ka need lahkuvad siit kohe, kui pojad juba lennata oskavad. Mais-juunis võib siin kotkaste ja kulliliste, sookure ja rabapüü hääli kuulda.

Kui lähete rappa lastega ja pole ise kogenud matkalised, valige tähistatud laudteega rada. Laudteel on lihtsam liikuda kui rabapinnal. Kui laudteel õnnestub huviseeme külvata ja tekib himu metsikumalt matkata, paluge järgmisel korral mõnel räätsadega matku korraldaval retkejuhil end aidata. Omapäi ja ettevalmistuseta ei maksa õrnale rabapinnasele müttama minna.

rabas_Sandra3

Rappa saab minna päris väikese retkelisega. Kui jalad veel hästi ei kanna, siduge laps kandelinaga kõhule. Suurematele juba meeldib laudteel kakerdada. Tekitage põnevust juttudega rabast kui vaikust hoidvast ürgvana Soovaimu elukohast. Leppige kokku, et seekord rohkem kuulata kui räägite. Ja veel: rabahääled on valjemad, inimesi vähem ja värvid pildistamiseks selgemad varahommikul ja hilja õhtul.

Kuhu rappa?

  • Kakerdaja raba Kõrvemaal. Loodusrada (8 km) viib paljude loodusfotograafide meelest läbi Eesti ühe ilusaima raba.
  • Tolkuse raba Pärnumaal. Laudtee (3 km) juurde jääb Eesti kõrgeim luide, sellel olevast vaatetornist võid näha isegi Kihnu saart.
  • Viru raba Lahemaal. Väga populaarne ja suure koormusega, uue laia laudteega (4 / 7 km) rajal näeb ohtralt laukaid.
  • Pääsküla raba Tallinnas. Üks väheseid rabaradu (4,5 km), mis asub linnas, seetõttu sageli ülerahvastatud.
  • Meenikunno raba Põlvamaal. Osaliselt uus laudtee (6 km) Päikeseloojangu matkamajast üle raba ja läbi metsa tagasi.
  • Hüpassaare matkarada (4,4 km) Viljandimaal. Algab kõdusoometsast ja jõuab välja Kuresoo rabani. Raja lõpus Mart Saare majamuuseum.
  • Laeva raba Tartumaal. Selli-Sillaotsa õpperajal (4,7 km) näeb soo eri arengujärke.

 Artikli lühendatud versioon ilmus maikuu Peres ja Kodus. 

 

Leave a Reply