Tuulemarjamaa

Et kõigil oleks hea

Loonalaid_2.paev

Me lipsame läbi

| 0 comments

Öö Loonalaiul oli tormine, nagu lubatud sai. Hommikuks oli sadu läbi ja tuul vaibunud kuhugi 7,7 m/s kanti. Wikipedia ütleb, et Beauforti skaala järgi jääb see mõõduka tuule kategooriasse ja seletab seda nii: “Veepinnal tekivad märgatavad vahused lained, laineharjad hakkavad murduma, ilmuvad mõned “jänesed”.”

Rene ütleb, et sõita tuleb üle Atla lahe, Eeriksaare poolsaare tipust mööda ja siis üle varjatud Kuusnõmme lahe tagasi alguspunkti. Praktiliselt sama tee, ainult hoiame pisut rohkem Saaremaa varju. Katsume tormi vahelt läbi lipsata. Meil on aega umbes kolm tundi, sest kl 12 paiku lubatakse tuult 10- 15 m/s kanti.

Läheme veele. Taevas ja meri on hallid.

Loonalaiule_ma

Lained tulevad, kui oleme Uus-Nootamaa ja Salava varjust välja jõudnud. Hoiame neile vastu, aga nad tulevad ikkagi enam-vähem külje pealt. “Kui laine tuleb, pista aer laineharja, see annab toetuspunkti. Muud kunsti polegi,” õpetab Mariell mu kõrval. Poolemeetristeks hindab ta neid laineid. Võibolla mõned on kõrgemad. Võibolla hooti on tuul kõvem. Ja jälle kordub eilne – kiiresti sõita on kergem kui oodata. Aga õpin ka neis lainetes ootamise ära. Ja me sõidame aina valgemaks muutuvas udus.

Loonalaid_2.paev

Üle ootuste kiiresti möödub see tund, millega ületame Atla. Kerge paus Eeriksaare tipus ja sealt üle rahuliku Kuusnõmme lahe. Päike tuleb välja ja mingit tormi ei paista nüüd enam kuskilt. Süüa ei taha keegi.

Ajaviiteks teeb grupijuht esitlus-eskimopöörde. Ja siis pakub välja koolituse “kuidas süsta tagasi saada, kui oled üle-pea-vees kummuli käinud”. Mõeldud neile, kel kuivakas seljas. Vabatahtlikke ei ole.

Loonalaid_2.paev2

Aga asjad merel lähevad ikkagi nii, nagu grupijuht ütleb, ja nii olemegi riburada vees ja teeme katset süsta tagasi ronida.

Loonalaid_2paev3

 

See ronimine käib Rene abil ülilihtsalt ja on nii meeldiv (nagu ütleks siinkohal vanameister Johannes Piiper), et nõustun olema nädala pärast päästekoolitusel vabatahtlik päästetav.

Tagasitee on alati lühem, aga seekord tundus vahe olevat terve tund. Kas me sõitsime kahe tunniga üle pluss koolitus Kuusnõmme lahel? Hirm kohe-kohe saabuva laine ees pani ilmselt kõik kiiremini aerutama.

Ja seda ma ütlen, et see süstasõit on äge! Nagu ütles Kadri, on süst nagu sinu kehaosa ja sina nagu mereneitsi, kes lainetel oma sabaga manööverdab. Ilus, merekindel, kiire. Me näeme veel, me hea korraldustiim Seakayaking Estonia!

Leave a Reply