Tuulemarjamaa

Et kõigil oleks hea

IMGP7369

Björki juures Islandil

| 0 comments

“See oli mu lapsepõlveunistus – avada selles ilusas majas hotell,” räägib perenaine, ise laupäevahommikuselt veidi unine. Perenaise nimi on Björk, jajaa, täpselt nagu sellel Islandi lauljannal, keda me kõik teame.

Oleme teist päeva Islandil, väikeses kalurikülas nimega Grindavik. Linnakeses elab umbes 3000 inimest. “Nüüd elab rohkem, sest hiljuti sündisid meil siin kaksikud,” teatab Björk. Oleme teine komplekt eestlasi, kes tema juures külalistemajas Borg viibinud on.

Eile tutvusime ümbrusega. Siinne Reykjanese poolsaar on geotermiliselt üks Islandi aktiivsemaid piirkondi. See kuulub UNESCO geoparkide hulka ja võiks kuuluda ka iga geoloogiaõpetaja kohutuslike väljasõitude nimekirja. Esiteks juba sellepärast, et siin asub ainus koht maailmas, kus võib pealpool veepinda näha ookeani keskahelikku ehk kahe kontinendi piiri ehk lõhet Põhja-Ameerika ja Euraasia mandrilaamade vahel. Ja muidugi sellepärast, et siin on laavast moodustunud musta kuumaastiku vahel hulganisti vulkaane, geisreid ja nende ümber värvilisi, põletavat kuumi mudavälju. Nagu see siin Gunnuhveris.

IMGP7264

IMGP7268

Legend räägib, et maast tõusev aur on külanaise Gunna hingeõhk. Kord olevat preester tolle, ühe poti pärast naabrimehega tülli pööranud ja kurja kättemaksu vandunud naise tigeda vaimu maa alla kinni pannud ja seal püsib too pahavaim siiani, kuigi podiseb ja sisiseb tigedalt. Gunna hingeõhk haiseb mädamuna järele – mis tegelikult tuleneb küll maa all käivatest protsessidest – ja sunnib salli nina ette vedama.

IMGP7262

Samas saab siin külmetavaid käsi lihtsalt soojendada – siruta käsi raja kõrvale ja lase maapinnast tõusval kuumusel mõjuda.

Gunnuhveri kõrval asub üks neist väärikatest kohtadest, tänu millele Island mulle kohe meeldima hakkab: lennuvõimetu linnu hiigelalgi (Great Auk) memoriaal.

IMGP7291

See on osa skulptor Todd McGraini Kadunud lindude -projektist, mis on pühendatud lindudele, kes meie ajal välja surnud. See hiidalk siin vaatab merre, Eldey saare poole – just seal tapeti teadaolevalt viimane hiigelalkide paar 1844. aastal.

Mulle meeldivad Islandi väikesed rannakirikud ja lihtsad surnuaiad nende kõrval.

IMGP7319

Ja need veidrad maa- ja meremärgid, mille islandlased mererahvana seilajale ja rändajale õigel teel püsimiseks on ehitanud ja mille eeskujul nüüd turistid üle maailma kividest tornikesi laovad. Islandis on neid isetekkelisi nii palju, et aeg-ajalt käiakse neid kive jälle maha tagasi sättimas.

IMGP7359

Grindaviki sadamas avastan saksa pere, kes hoolega midagi kaldakivide vahel uurib. Seal askeldab sinise nööriga mängida loomake, keda ma algul saarmaks pean. Uurime tema tegutsemist sakslastega tükk aega ja jõuame järeldusele, et jaa, ikka otter mis otter. Pärast Björkilt asja uurides selgub, et saarmas see siiski olla ei saanud – neid ei ela Islandil – vaid ilmselt Euroopa naarits. Loomake oli inimestega harjunud, ei lasknud end möödajalutajatest segada, tundis meie vastu hoopis sõbralikku huvi.

Ah jaa. Puid siinkandis tõesti pole, taimigi vaid loetud liigid. Teede ääres võimutseb lupiin – siia pinnase parandamiseks ja erosiooni vähendamiseks sissetoodud võõrliik, mis nüüd võimust võtab. Tema õitseaeg on praegu läbi, aga natukenegi rohelist musta kuumaastiku taustal mõjub mulle igatahes hästi.

IMGP7342

Björk soovitab meil ronida Grindaviki külje all asuva mäe – Porbjörni – otsa. Mägi on madalam kui Munamägi – 284 m – aga teekond sinna ja tagasi on kordades eepilisem. Mõned vaated.

IMGP7370

IMGP7369

Paar sõna siltidest ka. Islandlased ei armasta silte; või kui, siis on need islandikeelsed. Vähemalt neis kohtades, mis ei kuulu tähtsamate turistipiirkondade hulka. Siin, mäe jalamil, õpin ära sõna LOKAD, mis tähendab “suletud” – küll alles pärast, kui küsin Björkilt selle tähenduse järele. Rada, mida mööda me mäkke ronisime, oli läbitav küll, ainult allatulek nõudis tähelepanelikku raja jälgimist. Lahtisi kive ja laavatükke oli üsna palju.

Täna õhtul proovin tabada virmalisi. Björk ütles, et nende aeg on alanud. Ja täna kesköö paiku lubab www.vedur.is pilvitut taevast ka.

Mõni õis siin augusti lõpus siiski veel leidub – üllatus Gunnuhveri mudaväljade kõrvalt, sambla ja kukemarjalaikude vahelt.IMGP7277

 

Leave a Reply