Tuulemarjamaa

Et kõigil oleks hea

IMGP7380

Björki juures Islandil II

| 3 Comments

Õhtuks tõuseb tuul. Ma ei tea, miks, aga siin, Islandil, tundub aknaid lõgistav tuul palju pahaendelisem kui Eestis. Ometi meeldib mulle see veidi hirmutav hääl, kui külalistemaja pehme vaibaga kaetud trepist üles sammun. Kujutan ette, et see on märk päikesetuulest ja täna öösel näitab taevas virmalisi. Meil algab kolmas öö siin Grindavikis ja ma tunnen end natuke nagu kohalikuna juba. See on boonus, mis kaasneb ühe baaslaagri hoidmisega võõral maal.

Täna oli meil Reykjaviki päev. Björki soovitusel pargime auto BSI bussijaama, sest seal on suur ja reguleerimata, seega ka tasuta parkimisplats. Soovituseks teistelegi paadunud parkimise-eest-mittemaksjatele. Mitte et parkimine ülejäänud eluga võrreldes Islandil ülemäära kallis oleks, aga mina näiteks olen siin seni läbi ajanud ainsagi kohaliku rahatäheta, piletiautomaadid aga tahavad just neid. BSIst kesklinna põhilisele kaubatänavale Laugavegurile on siit umbes 10 minutit kõndida.

Hoolimata suurest turistide hulgast valitseb tol tänaval mõnus teretulemast-sa-ei-ole-üksi-aga-me-sega-sind-meeleolu. Natuke nagu sel kadunud kinnaste pildil – sildil olen tähed oskamatusest valgusega üle valanud, aga vahendan mälu kasutades teksti sellelt: SINGLE GLOVES. SPEED DATING.IMGP7378

Sarnast lahedat meeleolu kannavad ka need ägedad ratas-väravad, mis piiravad jalakäijate ala autode eest.

IMGP7380

Kõmbime Hallgrimskirkja juurest alla mere äärde. Vanas suures sadamas on suured laevad (pildilt ei tasu neid väga otsida), taamal suured mäed.

IMGP7390

Kai äärest leiab ridamisi armsaid söögikohti. Valisime menüü järgi Kopari-nimelise, sest Ats tahtis proovida kohalikke fish and chipse ja mina nägin ahvatlevat päevapraadi nimega Catch of the day. Ma ei ole mingi toidufotograaf, aga see äsja püütud kala oli kindlasti parim valge kala, mida ma söönud olen. Liiginime unustasin paraku peaaegu kohe pärast küsimist, ja välja nägi kogu kupatus selline:

IMGP7383

Reykavikist võtan kaasa magusate küpsetiste lõhna, hea maitse suus, üllatuse jäätisepoest, kui barbie-roosa patsiga suurerinnaline blondiin suu avab ja jämedal mehehäälel mulle tšekki pakub, ja kinnituse – jaa, neil on puid. Eriti palju näen siin pihlakaid. Ja mõnele puule on oma aed ümber tehtud.

IMGP7419

Õhtul oleme plaaninud minna Islandi suurimasse turistipessa Blue Lagooni. Aga Ats ütleb, et ta ei viitsi, ja ega ma väga agaralt teda ei ahvatle ka. Kuna Grindavik asub otse Blue Laguuni kõrval, vaid 5 km vahet, tunnen ma sinna sõites taas seda mõnusat tunnet – no justnagu kohalik oleksin! Võtan kaasa ainult trikoo, kaamera ja piletid, valin minekuks kõrvaltee ja sõidan otse päikesele vastu. Tumedad laavakiviväljad on endiselt sünged, aga tee kõrval kõrguv Þorbjörn, mille otsa eile ronisime, lööb loojangus soojalt hõõguma.

IMGP7456

Satun valgusest vaimustusse ja jäängi klõpsima. Siis sõidan Blue Lagooni. Seal võtab mind vastu umbes tuhat autot ja sama palju inimesi järjekorras. Kõigil on ette kinni pandud piletid, aga seisma peab ikka, sest teenindajad ei suuda lihtsalt nii kiiresti seda inimmerd käepaeltega varustada. Tuul on siin eriti külm ja paljudel on talvejoped, kindad ja mütsid. Mina mässin kaela ümber, khm, trikoo, ja kõnnin järjekorrast mööda kohvikusse.

Seal teen ma ühe pildi, vaatega spaale. Sellise.

IMGP7443

Vesi tundub läbi akna soe, aga need, kes veest väljas, lippavad tuule käes lõdisedes ruttu siseruumidesse tagasi. Reklaampiltide vesi on loomulikult kordades sinisem, minu silma jaoks näeb ta täna välja pigem nagu eriti lahja piim.

IMGP7445

Mul on külm. Otsustan kiirelt, et jään siia kohvikusse, söön midagi head, joon sooja teed ja vaatan õues sulistavaid inimesi läbi klaasi. Ja see olgu seekord minu Blue Lagoon.

Aga piletid, häbiväärselt kõrge 70eurose hinnaga tükk? Ma müün nad maha! Astun leti poole, kus teenindaja-näitsik parasjagu kellegi pruunisilmse Araabiamaade šeigi ja tolle noore, õrna jume ja lokkispäise sõbraga pead raputades vestlust peab. Pakun lahendust. See tundub teenindajale nii uus mõte, et ta läheb ja uurib vahetuseülemalt, mida too mu pakkumisest arvab. Araablased on raha välja otsinud juba enne, kui näitsik tagasi jõuab. Mõne hetke pärast on minu piletid spaasse ihaleva paari taskus ja minu käes 140 eurot. Tagasijõudnud teenindaja naeratab: kõik on õnnelikud, tema kaasa arvatud.

Istun autosse ja teen veel ühe päikeseloojangu-tripi. Pildistan otsekui poolearune sõidu pealt ja peatuste ajal.

IMGP7461

Ja kui päike kell 21 loojub, näen ma – no peaaegu näen – taevas laavaväljade kohal aimdust kohe algavast päikesetuulte ajast.

IMGP7498

Virmalisi saab Islandil näha septembrist veebruarini, vahel ka kauem. Siia alla kleebin ahvatluseks ühe päris Aurora Borealise foto – küll Alaskalt, aga sinna peaks ma ka ju lähiajal sattuma:-)

Image result for aurora borealis

 

 

 

3 Comments

  1. oi, Krista, nii tore!! :)

Leave a Reply