Tuulemarjamaa

Et kõigil oleks hea

IMGP7885_2

Meil käisid külalised!

| 0 comments

Hirmus tore on ikka külalisi vastu võtta! Eriti siis, kui nad tulevad kaugelt Eestist ja oskavad eesti keelt – puhas eksootika! No ja on ise sihukesed hakkajad ja sõbralikud. Nii et hakake kenasti seal kaugel soodsaid lennupileteid vaatama, sest meil on siin käepärast elutuba ja perenaise luba külalisi kostile tuua. 

See viimane on täiesti asjalik boonus, sest alles hiljuti elasin ma kohaliku lehe abil kaasa skandaalile, mille peategelane oli postitanud üürile andmise kuulutuse umbes sellise tekstiga, et “parem oleks, kui üürilised kodus süüa ei teeks, külalisi ei kutsuks ja ise ka võimalikult harva kohal viibiks.”

Noh, kui see lugu uudiskünnise ületas, ju siis on pigem erand kui reegel. Aga meie perenaise, šoti juurtega kohaliku ayurveda õpetaja suhtumine on kindlasti mitme kraadi võrra keskmisest soojem. Selle esimese kuu jooksul, mis me siin elanud oleme, pole mina ühtegi kööginõud, puhastus- ega pesuvahendit ostnud ja siiani joome teesid, mille ta meie jaoks valmis oli korjanud-ostnud. Kui ma teisel nädalal haige olin, segas ta kohe vajalikud taimepulbrid kokku – ühe kibeda ja teise magusa. No täitsa kohalik Kunksmoor, natuke nagu meie Kanada-vanaema.

Image result for kunksmoor

Meie esimesed külalised Anu ja Triin tulid tegelikult Kanada suurimale metsamessile, mis täiesti juhuslikult toimus Vancouveris. Asjaolud langesid õnnelikult kokku, nemad ei saanud varem plaanitud B&B-d, aga avastasid see-eest minu esimese Vancouveri-postituse. Õnneks ei olnud ka mess nii suur ega võimas midagi, et neil oleks asja olnud seal mitu päeva järjest käia, nii et meil jäi aega koos ringi konnata ja avastada.

Tänu neile – nad on kanged jahi- ja kalanaised! – sai teoks Sepa soov minna siin kalaretkele. Paadiga merele lõhet püüdma. Mina puiklesin kõrvale küll, aga allusin siis ohates enamuse survele ja soostusin kaasa tulema fotograafina. Siin näide minu saagist.

IMGP7945 (1024x685)

Hetk hiljem oli see tohutute mõõtmetega kala – no vähemalt hemingwayliku blue marliniga võrreldav, vaata pilti! – konksu otsast läinud.

Image result for blue marlin

See on siis üks neist kaladest, keda me ei saanud. Sepp ütleb, et talle meeldib siis ka väga kalal käia, kui kala ei saa. Jajah, ega kohalejõudmine pole oluline, teelolek on oluline… Mis meil muud üle jäi, kui unustasime oma väga suured kalasöömisorgia-plaanid ja ostsime kohalikust pitsapoest neli väga suurt pitsat. Polnd kah häda midagi!

Aga keegi, kes siin Vancouveris elab, võiks kommenteerida küll – kust siis neid hirmsuuri lõheparvi, millest praegusel ajal kõik jõed ja lahesuud siin British Columbias legendi järgi kubisevad, nii et siruta ainult käsi välja ja ahmi kala suhu nagu grislikaru, siis näha saaks, palun?

Ükspäev tegime naistematka ja käisime Deep Cove’is mäe otsas. Quarry Rock on selle tipu nimi, mille me võtsime – koos suure hulga turistidega ikka, nagu siin urban hike’idel kombeks. Jalad võttis valusaks, aga Deep Cove on nii ilus koht, et see väike lihasvalu…. halloo, see on puhas rõõm.

IMGP7825

Samal nädalal, kui Anu ja Triin meil külas olid, saabusid Briti Columbiasse teisedki kenad inimesed. Kuningliku paari – Kate ja William koos lastega – visiit hoidis kohalikke kangesti elevil. Meid ka. Mind sedavõrd, et unustasin lugeda uudiseid Eesti presidendivalimiste järjejutust ja hoidsin selle asemel end hoolega kursis kohaliku järjejutuga: kus nad täna käisid, kellega kohtusid ja mida tegid. Eelmisel pühapäeval, kui Kate ja William Vancouverisse saabusid – nende baaslaager on siin Vancouveri saarel Victorias asuv kuninglik residents – käisime naistega neid Vancouveri vesilennukite sadamas vastu võtmas.  Mulle väga meeldib kanadalaste oskus mitte üle pingutada – ei mingit liigset pidulikkust ega hullumeelseid turvameetmeid, samas aga jagati eelnevalt ajakirjanduses näpunäiteid, mida teha ja mida mitte teha, kui satud kuninglikku verd tegelast kohtama.  Paraku ei osanud me ikka valida seda kõige õigemat kohta, kust tulijaid päriselt ka näha (ja pildistada) oleks saanud. No ei ole minust pressifotograafi! Sellest hoolimata – ja riskides võimalusega, et minu pilte ei soovi edaspidi avaldada mitte ükski Eesti väljaanne – sokutan ma siia muretult oma (seni) parima kuningliku foto. Jajah, itsitage aga, mu armsad sõbrad-fotograafid, see roosa kleidiga ilus naine, kes seal kaugel vilksatab (ja mulle naeratab), on tegelikult ka Cambridge’i hertsoginna Catherine! Ja see udune kutt (seljaga kaadrisse) ta kõrval on William:-)

IMGP7882

No ja kohe, kui ma olin oma uduse lammas-all-paremas-nurgas –fotode seeria ära teinud, selgus, et Anu, kes ka kogu hingest pildistanud ja filminud oli, polnud tähele pannud, et tal pole telefonimälus ainsatki vaba kohta! No ei ole hertsoginnat telefonis, lihtsalt ei ole!

IMGP7885_2

Nojah. Sellest olen ma ammu aru saanud, et kui head pilti pole, olgu siis hea lugugi. Anu ja Triin võivad kunagi lastelastele rääkida lugu sellest, et näe, sellel pildil siin oleme meie ja kuninglik paar. Ah et kus siis kroonitud pead on kah? Palun väga – Kate ja William istuvad sel pildil selles vesilennukis, mis taamalt (udusena) paistab ja millega nad äsja Victoriast saabusid. Tulge külla, sõbrad, teeme pilti!

IMGP7874

 

Leave a Reply