Tuulemarjamaa

Et kõigil oleks hea

IMGP6752

Devoni punased kaljud

| 0 comments

Piusa jõele pidime me minema naistega. Naiste matk Eesti punaste kaljude vahel, selline oli meie plaan. Lõke ja jutud ja öised varjud Alumisel müüril, ronimine Mäemise müüri otsa ja lõpetus Vana-Vastseliina kabelis. Klassika devoni liivakiviga. Seekord jäi see oma aega ootama, meie aga tegime Sõdalasega lühiretke hilissügiseste värvimüüride vahele. Värve läksimegi püüdma keset halli novembrit ja neid me saime ka, sest laupäev oli viimane päikesepäev sajuaja eel.

Alustasime Lindorast ja tegime lihtsalt: Jõeveerelt mööda, piki jõge müüride poole. Kilomeetreid pole nii kõndides ollagi, aga kui matkateest kõrvale hoida, on mõnus sealsete järskude küngaste tippu ronida. Aeg-ajalt teha kõrvalepõikeid orgu ja käia täiskasvanud lamminiidult kribuks kuivanud jõge otsimas. Piusa on vist kõige jonnakamalt käänuline jõgi Eestis ja siin lõigul on raske tajuda, et ta on meie suurima langusega jõgi, kõrguste vahe üle 200 meetri. Pärast uurin, et 80% langusest jaotubki kahe lõigu vahel: üks kohe ülemjooksul Haanja kõrgustiku Plaani küla ja Hindoala vahel, seal on peaaegu pool kogu langusest (105m). A teine languselõik jääbki siia, Vastseliina ja Tamme veski vahele…

Uhke languse kõrval on Piusa uhke piirijõgi: setode ja võrokeste vahel, Liivimaa ja Setomaa vahel, Võrumaa ja Põlvamaa vahel, Koidula kandis Eesti ja Venemaa vahel pluss kunagi on jõgi markeerinud piiri ka õigeusu ja katoliku usu vahel

Aga täna on ta kõige rohkem värvidejõgi. Devoni liivakivi paljandid on siin kõige uhkemad, müürid kõige kõrgemad. Sellised kenad toonid ootavad meid Alumise müüri juures, vaata devonit või vaata rohepunast jõge:

IMGP6752

Kuigi Taevaskoda on suurem kui väike Härma müür, on siin hoopis rohkem pinnamänge ja kihilist toon-toonis harmooniat. Huvitav, millega võib seletada Taevaskoja suuremat populaarsust? Lihtsam ligipääs ilmselt. Sest kuigi mina võin oma lapsepõlvemälestuste pinnalt arvata, et Taevaskoja radadele lisab kutset ka “Viimne reliikvia” (nüüd on sealsed võttepaigad ka kenasti sildistatud), siis praeguseid noori see film enam väga ei kõneta. Katsuge öelda mõnele paarikümneaastasele “Mehed, teie hobused põlevad!” ja vaadake, kas tema silmis sähvatab äratundmine.

IMGP6757

Aga müüridest. Mõnisada meetrit Alumisest müürist edasi ootab meid Suur, Mäemine Härma müür. Teadupärast on see Taevaskojast kõrgem ja Eesti suurim ja meile näitas ta end alt vaadates nii – klassika, eksole:

IMGP6775

Kui paljandi peale ronisime, läksid värvid eriti pööraseks.

IMGP6780

Ja kas neist värvidest või sellest, et kõndisime üsna järsaku serval, tuli mulle järsku meelde, et mul on ju see va kõrgusekartus  – arvasin, et olen tast lahti, aga näed siis… Toetasin selja sambla vastu, nii uimastav oli see ootamatu pilk alla, meetrikauguselt avanevale järsakule ja seejärel vanale veskikohale ja maitsekale suvemajale jõe ääres. Ka selle maja juurde minemiseks peab ilmselt läbi vee sumama. Ja oh neid matkajate horde, kes jõe teisel kaldal vahtima jäävad, et ega see mõni lahke RMK majake pole, kus rändajale ehk tassike teed pakutaks ja juttu aetaks:)

IMGP6787

Jaa-jaa, ma tean, et ega selle ühe devoni-laupäeva pärast pole kuhugi kadunud meie “Rehepapi”-november, hall, vihmane, klassikaline melanhoolia-ilm. Aga vähemalt on nüüd teada, kuhu minna, kui kangesti värve tahad, eksole:)

IMGP6761

Leave a Reply