Tuulemarjamaa

Et kõigil oleks hea

Mis sul viga on?

| 0 comments

Kirjutasin eelmisel kuul introvertidest. Õieti juhatas mind neid uurima üks armas netist avastatud ameeriklanna, Susan Cain. Ehk kuidas siis ikkagi tunnevad end need miljardid, kes ei tunne tungivat vajadust keerelda laval, saada ergutuskoori juhiks, käia viies trennis ja huviringis ja õhtuti sõpradega kohtumas ja kes selle asemel loevad raamatuid? Või sobravad netis, pikutavad põrandal ja mängivad kassiga? Ameerika kultuur, mis viimastel kümnendeil end kenasti meile igapäevaselt ilmutab, kiidab tegudeinimest. Mitte mõtluseinimest. Ja kui keegi on vaikne, mõtteisse vajunud, kiirustame me küsima, mis ometi juhtus. On midagi halvasti? Miks sa ei räägi midagi? Miks ei torma? Miks ei tantsi, neeger?

Midagi pole halvasti. Introvert lihtsalt ei vaja välist stimulatsiooni. Talle piisab iseendasti – enamasti. Muide, ka Anthony Hopkins on introvert. Paljud kirjanikud on. Minu lähedastest vähemalt kaks (kui mitte kolm) on. Ma tean nüüd, et nad tõesti väsivad vahel mu küsimustest a la kullakesed, miks te rõõmsad ei ole. Ekstraverdi aktiivsus võib introverdile tunduda agressiivsus.

Ja üldse – mida teeks maailm ilma vaikuses sündinud ideede (ja Anthony Hopkinsita)?

Pärast ajakirja ilmumist sain kirja. Kas keegi aimab, mida tähendab see, kui keegi jagab puudutatud saamist? Kinnitades, kui tähtis see autorile on (ja lootes, et kirjasaatja ei pahanda), tõstan lõigu sellest kirjast siia ka.

“See artikkel oli minust. Äratundmine ja arusaamine, et ma ei ole imelik, oli nii võimas, et hakkasin nutma ja nutsin terve artikli lugemise aja. Need olid rõõmu- ja vabanemise pisarad. Ometi on kuskil keegi, kes mind mõistab. Kõik, millest artiklis juttu, käis minu kohta. Terve oma eluaja olen ma pidanud kuulma küsimusi: “Kas sul on midagi viga?” “Kas midagi on juhtunud?” Mul ei ole ju midagi viga.. või äkki on? See küsimus on alati õhus olnud. Suur tänu teile!”

Et veel vabanemisi saaks toimuda, võetagu vaadata Susan Caini TEDi-esinemist ka. Ausalt, see puudutab.

Leave a Reply