Tuulemarjamaa

Et kõigil oleks hea

imgp3279

16. september 2017
by admin
6 Comments

Vavilovi mälestused ehk selle suve saak

‘Vavilovi mälestused’ – sellist uhket nime kannavad meie aia uued mustasõstrapõõsad. Kes see Vavilov muidu on, seda ei õnnestunud mul välja selgitada isegi kõikvõimsa interneti abiga. Seda küll, et tuntud mustasõstrasort ‘Pamjati Vavilova’ on aretatud Valgevene Kartuli ning Puu- ja Köögiviljanduse Teadusliku Uurimise Instituudis. Ei no miks ta siis uhke värk ei ole – kujuta ette, mis tunne oleks töötada Kartuli Uurimise Instituudis?! Juba austusest nime ja kartuliuurimise ees valisin selle sordi, pealegi pidavat just Vene ja Valgevene mustasõstrasordid Eesti kliimas eriti kenasti saagikad olema. Continue Reading →

imgp2840

21. august 2017
by admin
0 comments

Pärismaalane ja pärismeelane

“Nägin sind täna öösel unes. Sul oli kaks paari silmi – ülemised tumesinised ja alumised helesinised.”

Paar päeva enne selle sõnumi saamist olin mett lahti kaanetanud ja äkitselt tajunud, et mu küünarnukist tilgub mett. Sõrmed olid meesed niikuinii ja keel sagedasest kärjetükkide suhupistmisest magus, nii üleni mee sees olles ei pannud seda tilkumist esiotsa imekski. Siis kargas pähe, et kuidas? Inimene ei tilgu ju mett!

Seletus oli lihtne: olin kärge vurri asetades küünarnukiga mesise vurriseina vastu puutunud, sealt mesi nahale jõudiski. See tilkumis-episood andis Sepale põhjust verbaalselt mängida ja leiutada mu kohta uudissõna: pärismeelane. Nagu pärismaalane. Olime koos vaadanud kordussaadet Tõnis Mägi ja Kärt Johansoni Ameerika-reisi ja pärismaalaseks olemise teemal. Kas me võime ka kunagi pärismaalasteks saada? Või – nagu oletas Sepp – hakkan ma muutuma pärismeelaseks?

Kui seejärel hea kursakaaslane Luua-päevilt mind unenäos neljasilmalisena nägi, mõtlesin: näe, peaaegu nagu mesilane! Ainult et mesilasel on viis silma. Väärikas ikkagi! Continue Reading →

mesilane

15. juuni 2017
by admin
0 comments

Pere laieneb

Kuus päeva tagasi tulid meile mesilased. Tõin nad, kaks ammukaubeldud peret, mesiniku juurest autoga koju, ise elevil ja teadmatusest ebakindel. Nagu sõidaksin jälle sünnitusmajast koju, ainult et “lapsukesed” olid nüüd pagasnikus kahes kastis, sumisesid rahulolematult ja neid oli tuhandeid. Oskan ma nende eest ikka hoolt kanda? Continue Reading →

milkyway

27. mai 2017
by admin
2 Comments

Kuni on veel aega

Täna on Merikese sünniaastapäev. Käisime tüdrukutega armsa kursaõe ja värvika kunstniku (tema töid saab näha Arterie Fine Artsi lehelt, sealt ka avapilt, nimega Milky Way) haual ja emal-isal külas. Eelmise aasta augustist saadik pole Merikest enam meiega. Kui õhtul aiamaale peiulilli külvasin, olin tänulik, nii tänulik, et on see rõõm ja võimalus valada neile õrnadele seemnetele peenras peale sooja vett, tunda toomingate lõhna ja tabada ära see hetk, kui ööbik siinsamas, kuskil kuuseheki vahel sel suvel esimest korda lauluks noka avab.  Continue Reading →

imgp2644

23. mai 2017
by admin
0 comments

Et su pilt ei kaoks autahvlist

Mul oli täna sünnipäev. Keetsin eile suure pajatäie hapukapsasuppi – sellise, et jätkuks ikka mitmeks päevaks – ja marineerisin räimi. Sepp valmistas ette šaslõki ja koos tegime küpsisetordi ja nii ei olnud täna söögiga muud muret kui sellest kõigest lihtsalt suhu pista, mis meelepärane tundub. Supp-praad-magustoit, supramag!

Continue Reading →

imgp2433

9. mai 2017
by admin
1 Comment

Kuidas me maaellu sisse sulame

Sõber küsis mu elu kohta pärides: noh, kuidas siis sirgub naisest maanaine? Kolm kuud pole linnainimese karvavahetuseks muidugi piisav aeg, aga küsimus oli hullupööra inspireeriv ja pani mind kohe tahtma kirja panna senise protsessi märksõnu. Mis on meis muutunud ja muutumas? Ja sellest lemmikust kooruva kollase värviga majast, kus me elame, räägin siis järgmine kord. Continue Reading →

imgp2146

30. aprill 2017
by admin
0 comments

Lõokesetalv

Maal elatud kahe kuu jooksul olen Aialinnupäevikusse märkmeid teinud. See on mu esimene linnuvaatluskevad, ilmselgete Luua-kooli ja maaelu mõjudega. Algus oli paljutõotav: paigalinnud näitasid end lahkelt ja varased saabujad tulid riburada, vaat et iga päev oli keegi uus tegelane akna taga. Poole aprilli pealt saabus vaikus – 15ndal otsisid paar kuldnokka eesaiast pesamaterjali ja 23ndal näitas end korraks ka linavästrik, aga pärast seda ei kedagi! Saabus lõokesetalv, külmalaine pärast sooja aega. Kui aprilli algul oli aias ja kuusehekis suur linnukooride võistulaulmine, siis nüüd olid pasunakoorid pillid kotti pannud ja mingi aeg julgesid häält teha vaid rästad.  Continue Reading →

dora

21. aprill 2017
by admin
4 Comments

Ilusat pole siin midagi

Päris tavaline see maale elama tulemise lugu meil ei ole, aga just nii meiega läks – Tartust Pärnumaale tulime me tohutu ringiga, Põhja-Ameerika kaudu. Võib-olla peabki enne suures ja lärmakas Ameerikas ära käima, enne kui oskad maakoha väiksust ja vaikust Eesti väärtuslikemaks loodusvaraks hinnata. Justkui oleks kõik see rohkem kui 16 000 lennukilomeetrit hädasti vaja läbi teha, enne kui tohid paigale jääda. Justkui oleks sul vältimatult tarvis ilma peal ringi lennata, enne kui oskad ühes kohas juuri kasvatama hakata.  Continue Reading →